esmaspäev, 28. juuni 2010

?

Sul on valiku võimalus. Sa valid ühe valiku aga kust sa tead, et see õige on? Kuidas sa tead, et see tee on parem? Kas see tee on just sulle mõeldud - valgus tunneli lõpus.. Äkki see on vale. Teed halba teistele ja veel hullem - endale. Mis siis kui sa ei saa seda enam muuta ja pead olema enda vale valiku juures. Valiku, mis ei olnud see õige ja ....


Kas teil ei tundu, et siis kui kõik on kõige paremas korras ja alati siis juhtub midagi? Midagi, mis rikub ära kõik ja viib tagasi su sinna halli maailma ning kõik on jälle niru ja vastik. On tunne, et kõik ei ole kunagi endine. Aga ega ei saagi ju ?



Tahaks midagi, mis pööraks mu elu natuke teise suunda.. suunda, kus ei oleks nagu "valgus tunneli otsas" ja mis ei oleks hall.. suunda kus on midagi uut ja teistsugust.

teisipäev, 22. juuni 2010

reede, 18. juuni 2010

Kurb


Mu lapsepõlv oli seal. Mu naerud, rõõmud ja nutud. Mäletan veel hästi kui ei saanud matemaatikast aru ja nutsin sest mu ema ei lasknud mind enne välja kui ma aru saan. Mäletan enda esimest klassi. Kõndisime nn "suurte" inimeste saatel kooli ette. See kõik on nii kurb. Seal olid toredad inimesed. Siiani vast toredad, vähemalt minu arust. See on see kool, mis jääb mu südamesse. Keegi ei saa seda sealt ära võtta. See on ainuke kool mida ma tõesti armastanud olen ja armastan siiani. Pisike, hubane ja armas. Mida veel tahta? :)

pühapäev, 13. juuni 2010

Nõme olla. -.-
Kõik on nii nõme, tunnen end nõmedana ja vastikuna. Küllap ma seda ka olen. Aga ma tunnen end mitte sobivana. Ma ei sobi kuhugi. Ma oleks nagu mingi imelik, kes ei sobi kuhugi ega kellegi seltskonda. Küllap ma olen ka seda. Tegelt mind ei taheta. Nad lihtdalt kutsuvad, et mul tegevust oleks ja, et ma ei solvuks. See on masendav. Ja siis kui keegi seda loeb mõtle ta, et mis sitta ma siia ajan aga nii ju see on?
Kohutav.
Mase.
Vastik.
Nõme.

laupäev, 12. juuni 2010

Mõttetu isiksus, keda keegi ei vaja ja kes on üks suvaline persoon. Inimene, kes on lihtsalt niisama. Nukk, keda vahetatakse ja loobitakse vastu maad ning siis jälle üles korjatakse. Kuju, mis kogub tolmu igapäevasest elust.

kolmapäev, 9. juuni 2010

Miks ma nii emotsionaalne inimene olen? Ma tõesti üritan end tagasi hoida. Aga kui need pisarad tahavad voolata siis nad ka teevad seda. Õnneks suudan ma väljas olles end tagasi hoida aga kodus. Kuidas ma kodus saan? Millele mõelda, et neid enam lihtsalt ei tuleks?
Kas ma näen tugev välja? Või miski reedab mu nõrkust? Kas miski reedab seda, kui nõrk ma tegelt olen? Kas keegi üldse teab, kui nõrk ma olen? Kas on kedagi, kes mõistab mida ma tunnen. Keegi, kes seda PÄRISELT ka mõistab. Kas on teada miks see kõik nii on. Palju küsimusi ja keegi ei oska vastata. Tahaks ainult teada, et kas miski reedab mu nõrkust või ma näin tugev?

Ma kardan, et ma ei suuda selle pisikese koti sisu veel niipea vaadata/lugeda.

teisipäev, 8. juuni 2010

Kristel, palju õnnelike rebaseid ! (L)

Ma sain esta eksami nelja! :) 79 punkti.
_____________________________

Tahaks siia midagi kirjutada aga midagi pole kirjutada.

Vahepeal tekib tunne, et elu keerleb ühe ja sama koha peal. Kas teil ei teki? Praegu nagu oleks juba kõike läbi elanud ainult, et praegu on kuidagi rõõmsam kõik.
Mõelgem positiivselt! ^^.

Sünnipäev, sünnipäev, sünnipäev!

Palju õnnelike rebaseid mulle tagant järgi !:D:D