Kõik on nii nõme, tunnen end nõmedana ja vastikuna. Küllap ma seda ka olen. Aga ma tunnen end mitte sobivana. Ma ei sobi kuhugi. Ma oleks nagu mingi imelik, kes ei sobi kuhugi ega kellegi seltskonda. Küllap ma olen ka seda. Tegelt mind ei taheta. Nad lihtdalt kutsuvad, et mul tegevust oleks ja, et ma ei solvuks. See on masendav. Ja siis kui keegi seda loeb mõtle ta, et mis sitta ma siia ajan aga nii ju see on?
Kohutav.
Mase.
Vastik.
Nõme.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar