Miina.. ainult sulle.. ^^.

Kui hakata mõtlema, et kuidas me tuttavaks saime, siis see tuletab nii mõndagi meelde. Ehk siis täpsemalt tervet talve. Kui sind esimest korda nägin, siis ma isegi ei osanud mõelda su kohta midagi. Ainus asi, mis ma mõtlesin oli see, et tema on arvatasti selle tüübi naine (saad aru küll kelle ;). Siis sa hakkasid tänu nende inimeste, kes sinuga tuttvust tegid, meiega ka väljas käima. Kuid järsku kadusid nemad ära. Ja aina rohkem hakkasid sa meiega väljas käima ja aina rohkem sa südamesse pugesid. Sind saab tõesti nimetada päikseks. Või hoopiski vikerkaareks. Sa oled põnev, tore ja eriline. Samas... iga inimene on omamoodi eriline. Aga kõik ei ole nii värvilised kui sina. See on tegelt tore :) Aga kui sa nutad või oled kurb. Siis isegi kõige ilusam suvepäev ei ole enam sugugi ilus. Sa oled tõesti sügavale südamesse pugenud.

(L)

Mida sa teeksid?

Kõik on masendav ja sa tahad ära minna. Tahad ära kolida siit, et saada kõigest lahti ja alustada uuest lehelt. Uuest puhtast lehest.

Aga siis ükshetk sul tulebki see võimalus, et ära kolida. Siis sa enam ei taha ja hakkad mõistma, et siiski hakkad sa sõpru igatsema ja kõike seda elu mis on siin olnud. Aga samas, see on hea. Saad suurema maja ja saad koera ja raha mured ei ole enam nii suured. Mida teeksid sina? :(

Tühjus ise..

Mis tühjus?

Vot siuke tühjus, et ma pole keegi. Mitte keegi. Ma ei oska midagi. Ma õpin halvasti, ei oska teisi inimesi aidata kui vaja. Mai oska isegi enda eest hoolitseda. Kukun, et isegi õmblema peab haava. Mida ma oskan?

Ma oskan sporti teha. Kuid mitte piisavalt, et sportlaseks hakata. Mai suudaks mitte millegiga tegeleda, sest mai suuda ühe koha peal püsida. lähen trenni olen seal max aasta ja lähen minema, sest ei suuda seda ühte ja sama asja teha.

Kes ma siis lõpuks olen?

Olen inimene, kes ei ole keegi. KUID, ühte ma oskan. Ma oskan hinnata neid inimesi, kes on mulle tähtsad. Ja ma oskan neid kuulata. Vähemalt seda ma oskan :)

Kaotamas?

Mida teha? Kas ma olen sind tõesti kaotamas? Kaotamas üht kõige paremat isikut. Ei, mitte enda poissi. Vaid sõpra. Kas see kool rikub kõik ära? Ennem ju ei rikkunud :/ Mis on nii teistmoodi, et ma sind nii kaotamas olen? Kas ainult mul tundb nii? Kas ma olen ainuke, kes nii tunneb? Kui ma su täielikult kaotan siis ma nutan enda silmad peast välja. Iseasi kas ma üldse nutan. Võib-olla on see kurbus nii suur, et isegi pisard ei tule välja, vaid nutavad veel omakorda minu sees ja siis nende pisarad nende sees jne.. Nii raske, kurb, masendav, mõtetu, tühi tunne on sees, kui on tunne, et sind kaotamas olen. Oeh.. :'/