teisipäev, 13. oktoober 2009

Sügis ..

Sügis - märg, vihmane, külm, tuuline. Aga mulle meeldib. Mulle meeldib see tuul, mis sasib juukseid ja puhub minema kõik mured. Kasvõi hetkeks. Mulle meeldib see märg ja vihmane ilm mis puhastab sind enda puhtusega ja värskenda sind. Mulle meeldib see külmus, mille sees sa kõnnid sooja poole. Põsed punased, käed külmetavad ja jalad on märjad. Mulle meeldib see. Ennem ei meeldinud, nüüd meeldib. Ilm väljendab enda tundeid. Nähes akna peal tilke mööda akent jooksmas ajab endale pisara silma, sest siis justkui ilm nutaks. Tuul on kõva, sest ilm proovib põgeneda. Võib-olla mulle meeldib see ilm sellepärast, et minu sees on täpselt siuke tunne nagu väljas.

Tean, et alati sa ei saa seda, mida tahad. Aga vahepeal võiksid ju siiski saada, et mitte kaotada lootust. Lootust ja jõudu selle otsimise ja saamise jaoks.

Tegelt ega ma siis kõige hullem inimene pole :). Sest muidu minuga ei suhtleks nii toredad inimesed nagu Kristel, Miina, Ane, Elen jne.

Tahaks ka printsi valgel hobusel. Ei, tegelt.. ei taha täiusliku. Tahan kedagi kellel on omad vead, nagu minulgi aga me mõlemad suudaks vaadata nendest mööda. Tahaks lihtsalt kedagi kelle pihku enda käed panna, kui need külmetavad. Kedagi, kellega mööda linna käsikäes käia. Kedagi, kes ütleks, et ta hoolib must. Kedagi, kes ütleks, et elamiseks on palju põhjust. Kedagi, keda ma saaks usaldada ja kellega ma saaks rääkida kõigest. Siukest pole. Või hoopis ta alles ilmub mu ellu? Äkki ma polegi sihukest inimest väärt? Kes seda teab ? Muidugi inimene, kes teeb vea väärib ikka sihukest persooni. Aga ma olen teinud mitu viga. Kas ka mina väärin?

Tegelikult, mul on täitsa hea olla. Mai nuta ju päeval. Ma naeran. Lõbus on. Kool on tegelikult tore. Ükskõik, kui närvesööv see olla võib. Sa saad olla teistega ja naerda. Viimastes tundides on üleväsimus ja sa lihtsalt lollitad. Kool pole halb. Mkmm, kindlasti mitte.

pühapäev, 4. oktoober 2009

---

Mis toimub? Alati midagi toimub. Ja alati läheb see asi aina hullemaks ja hullemaks. 2 söömata päeva ja joonud natuke vett. Nagu paastuks miskit. Kuid tegelt pole lihtsat isu.. ja kui ka oleks siis mai julgeks alla minna. Nagu surmanuhtlus ootaks ees. Ei, tegelt see oleks isegi tore. Praegu tahaks minna mineviku ja kustutada asju. Mõtetuid asju.
Mis minust saab, kui ma ei oska teha õigeid otsuseid ja olen justkui puuga pähe saanud? Kui ma nii jätkan... kus kohas peaksin ma töötama? Koristajana ? Mai taha seda. See on kõik liiga valus. Midagi pole. Kedagi pole.