Tean, et alati sa ei saa seda, mida tahad. Aga vahepeal võiksid ju siiski saada, et mitte kaotada lootust. Lootust ja jõudu selle otsimise ja saamise jaoks.
Tegelt ega ma siis kõige hullem inimene pole :). Sest muidu minuga ei suhtleks nii toredad inimesed nagu Kristel, Miina, Ane, Elen jne.
Tahaks ka printsi valgel hobusel. Ei, tegelt.. ei taha täiusliku. Tahan kedagi kellel on omad vead, nagu minulgi aga me mõlemad suudaks vaadata nendest mööda. Tahaks lihtsalt kedagi kelle pihku enda käed panna, kui need külmetavad. Kedagi, kellega mööda linna käsikäes käia. Kedagi, kes ütleks, et ta hoolib must. Kedagi, kes ütleks, et elamiseks on palju põhjust. Kedagi, keda ma saaks usaldada ja kellega ma saaks rääkida kõigest. Siukest pole. Või hoopis ta alles ilmub mu ellu? Äkki ma polegi sihukest inimest väärt? Kes seda teab ? Muidugi inimene, kes teeb vea väärib ikka sihukest persooni. Aga ma olen teinud mitu viga. Kas ka mina väärin?
Tegelikult, mul on täitsa hea olla. Mai nuta ju päeval. Ma naeran. Lõbus on. Kool on tegelikult tore. Ükskõik, kui närvesööv see olla võib. Sa saad olla teistega ja naerda. Viimastes tundides on üleväsimus ja sa lihtsalt lollitad. Kool pole halb. Mkmm, kindlasti mitte.