teisipäev, 13. september 2011

Nägin täna unes, et Kristel tuli tagasi Tallinna. Aga ta ei olnud selline nagu mu unenäos... ta oli see vana Kristel, see kellel olid pikad pruunid juuksed jne.. Oeh...

Igatsen. Igatsus lämmatab mind. Alles ma ju nägin sind ja nüüd juba tahaks jälle. Miks ma nii kannatamatu olen? Mul on tunne, et ma suren, kui ma kohe ei näe sind...

Koolis läheb hästi.... siiani.

Tahaks... tahaks... tahaks... nii palju asju tahaks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar