Tore talv küll. Pluss kraadid on väljas. Kuskil 4-7 kraadi. Lund pole maas. Vastikult märg ja nõme ilm. Tuleb ainult vihma. Hommikul lähen kooli. Pime. Tulen koolist. Ikka pime. Ma ei näegi päevavalgust. Okei.. valetasin.. näen küll.. nädalavahetusel. Aga see ei ole see. Miks ei võiks olla lumi maas. ometigi on kohe-kohe detsember käes. Päkapikud hakkavad ringi käima jne. Aga vot seda lund pole. Pole seda mis tavaliselt talve tunde südamesse poetab.

See nv oli hull. Miks hull? Ei, ma ise ka ei tea täpselt miks. Aga lihtsalt... palju asju juhtus. Mis asju? Ma seda ka täpselt ei tea. Ma olen loll. Ei, ma pole seda ka. Ma olen Karoliine... Karu.. inimene. Ma olen see kes olen.

Käisin Pärnus. Koos Eleniga. Tore oli.. tegelt kaah.. väga tore oli. Peale selle, et meid taga aeti: "Ma vägistan teid ära, ma vägistan teid ära". Tegelt omamoodi oli see ka tore. Nalja sai. ainult, et mu jalad on valusad ja ma vaevalt kõnnin. Mu jalg on sinine. Seal jalalaba juurest(mul tõesti ei tule meelde mis liiges see on). Ma ei tea miks. Ma arvan, et ei taha ka teada miks. Pärnus oli tõesti tore. Lõpuks kui Tallinnas olin. Oli vaja öömaja. JÄLLE. Sattusime juba vaikselt paanikasse, et tõesti ei leia öömaja. Igalt poolt mujalt leiab. Pärnust, Tartust, Kuressarest. Aga enda kodulinnas ei leia. Lõpuks saime koha. Lõbus oli. Tegelt ka.
Tegelt.. juhtus veel nii mõndagi. Nii Pärnus kui ka Laura juures(koht kuhu me öömaja Tallinnas leidsime). Aga lihtsalt.. mai taha.. pole vaja.. ja mida iganes veel. Ok. Ma kirjutan seda enda jaoks. Põnev.

NB! Miina kallis, palju-palju õnne (k) !!!