Kui hakata mõtlema, et kuidas me tuttavaks saime, siis see tuletab nii mõndagi meelde. Ehk siis täpsemalt tervet talve. Kui sind esimest korda nägin, siis ma isegi ei osanud mõelda su kohta midagi. Ainus asi, mis ma mõtlesin oli see, et tema on arvatasti selle tüübi naine (saad aru küll kelle ;). Siis sa hakkasid tänu nende inimeste, kes sinuga tuttvust tegid, meiega ka väljas käima. Kuid järsku kadusid nemad ära. Ja aina rohkem hakkasid sa meiega väljas käima ja aina rohkem sa südamesse pugesid. Sind saab tõesti nimetada päikseks. Või hoopiski vikerkaareks. Sa oled põnev, tore ja eriline. Samas... iga inimene on omamoodi eriline. Aga kõik ei ole nii värvilised kui sina. See on tegelt tore :) Aga kui sa nutad või oled kurb. Siis isegi kõige ilusam suvepäev ei ole enam sugugi ilus. Sa oled tõesti sügavale südamesse pugenud.
(L)
:'), pisar tuli silma ja süda läks soojaks..
VastaKustuta