Tühjus. Vot see iseloomustab minu tunnet sees. Nagu keegi oleks kustukummiga käinud minu sees ja lihtsalt kõik ära kustutanud. Kõik tundub lihtsalt nii mitte eriline. Mai oska isegi seletada. Mul on tunne nagu poleks mul kedagi.

Ilm on nõme. Kord vihmane, siis jälle päike paistab aga kõva tuul. Ja niimoodi see kordub koguaeg. See teeb tuju nõmedaks. Ja kuidas planeerida enda päeva? Hmm.. internet, söök, telekas ja kõik. Ei, mis ma vingun? Tegelt on vihm tore. Mulle meeldib vihm. Lähed välja. Oled vhma käes ja lsed vihmapiiskadel end üleni märjaks teha. Piisk kukub su pluusi peale mis imbub endasse selle ja siis see pluus puutub su nahka ja tuleb õrn kananahk peale, sest see on jaheda võitu. Mida rohkem sulle neid piisku peale tuleb, seda märjemaks sa saad ja seda külmemaks sul läheb. Siis tuled läbi märjana koju ja lähed mõnusasse sooja vanni. Mmmm.

Taimedel on hea vahelduseks vihma käes olla. Kas ka nemad tunnevad seda märga? Seda külma, mida see vihm teeb? Kas nad üldse tunnevad tundeid, mida inimesedki? Kas ka nemad teavad, mis on armastus? Kas nad tunnevad end vahepeal üksi? Oeh.. nii palju küsimusi ja keegi ei oska lihtsalt vastata.

http://www.youtube.com/watch?v=UoWFJ690U6E - midagi armsat mille leidsin :)